Riina Sepp Nature

Riina Sepp Nature "Kohtumised, mida looduses ei saa planeerida – ainult tabada."

Hommik turbarabas. Hõbehaigrud.
02/09/2026

Hommik turbarabas. Hõbehaigrud.

Väike-lehelind (Common chiffchaff). Ladinakeelne nimi tähendab kreeka keeles "rahavahetajat": Seda seetõttu, et tema rüt...
01/09/2026

Väike-lehelind (Common chiffchaff). Ladinakeelne nimi tähendab kreeka keeles "rahavahetajat": Seda seetõttu, et tema rütmiline laul meenutab ammuste ornitoloogide arvates müntide kõlinat või rütmilist loendamist. Erinevalt paljudest teistest laululindudest ei esita väike-lehelind keerulisi meloodiaid. Tema laul on lihtne, rütmiline ja ongi linnule nime andnud: kahesilbiline, monotoonne kordus "tšiff-tšaff-tšiff-tšaff"

Värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii). Meil väikesearvuline läbirändaja. Emaslind muneb esimese kurna mune (taval...
31/08/2026

Värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii). Meil väikesearvuline läbirändaja. Emaslind muneb esimese kurna mune (tavaliselt 4 muna) ja jätab need esimesele isaslinnule haududa.Seejärel otsib emaslind endale kiiresti uue isaslinnu, paaritub uuesti, muneb teise kurna mune teise pessa ja haub neid juba ise.Vahel võib ka isaslind pärast esimese kurna saamist paarituda teise emasega. Selline süsteem tagab, et lühikese põhjamaise suve jooksul kasvatatakse üles võimalikult palju järglasi.
Kui värbrüdi ehmatada, ei lenda ta minema madalalt ja otse, vaid tõuseb õhku peaaegu vertikaalselt ehk helikopteri stiilis, laperdades tiibadega ja tehes valju, ritsikalaadset tirisevat häält. Kuigi lind kaalub vaevalt paarkümmend grammi, võtab ta igal aastal ette tuhandete kilomeetrite pikkuse rännaku. Ta pesitseb kauge põhja tundrates ja rabades (näiteks Skandinaavias ja Siberis) ning lendab talvituma Aafrika troopilistele aladele, Lõuna-Aasiasse või Vahemere maadesse. Eestis näemegi teda vaid korraks "bensiinijaamas" ehk energiat kogumas.

Pasknäär (Garrulus glandarius). Pasknäär on lind, kellel on hulganisti rahvapäraseid nimesid: näär, pasknäru, metsnäär, ...
23/08/2026

Pasknäär (Garrulus glandarius). Pasknäär on lind, kellel on hulganisti rahvapäraseid nimesid: näär, pasknäru, metsnäär, pasaraak, sittharakas, paskrajakas, laaneharakas, pajurästas, kartulirääk, laaneharakas, pajurästas, tammerääk, pähklirääk, kartulikreet, hobusesitajüri, lidrilind, rääkijalind. Vanarahvas on arvanud, tema hääl on tinginud sellised omapärased nimed. On viidatud ka sellele, et omal ajal nokkis ta hobuse pabulaid. Samas teised linnud nokkisid ka, aga said siiski ilusamad nimed.

21/08/2026

Ühel hommikul sain tunnikese veeta vana remmelga all, kus askeldasid 2 suurkirjurähni ja punaselg-õgijad.
Õgijatel oli läheduses terve perekond, noori võis olla 4 või 5. Kes on nende poegi kuulnud, teab – nende toidunõudlik „laul“ meenutab kohati päris korralikku sea vingumist ja käginat.
Ka rähnid tahtsid vana remmelgat oma nokatööks kasutada.
Kuna mõlemad liigid on üsna territoriaalsed, ei saanud aga lihtsalt rahulikult kõrvuti tegutseda – päris pikalt käis võitlus selle üle, kellele puu parasjagu kuulub ja kes peab eemale hoidma.
Heliga saab kuulata klippi rähni vastulausest.

Soo-loorkull (Circus pygargus). Noorlind. Veedavad suve meil.
19/08/2026

Soo-loorkull (Circus pygargus). Noorlind. Veedavad suve meil.

Punarind (Erithacus rubecula). Punane „vest“ tuleb hiljem. Noor punarind hakkab täiskasvanule iseloomulikku oranži rinda...
19/08/2026

Punarind (Erithacus rubecula). Punane „vest“ tuleb hiljem. Noor punarind hakkab täiskasvanule iseloomulikku oranži rinda saama pärast sulgimist. Kui ta inimese lähedale tuleb, ei tähenda see, et ta tahaks kontakti – pigem on ta õppinud, et inimese liikumine võib toidu kättesaadavaks teha.

Raudkull (Accipiter nisus). Raudkull on röövlind ja toitub peaaegu täielikult väiksematest lindudest. Lennu järgi tunneb...
18/08/2026

Raudkull (Accipiter nisus). Raudkull on röövlind ja toitub peaaegu täielikult väiksematest lindudest. Lennu järgi tunneb raudkulli ära eelkõige tema lennu kiiruse järgi. Raudkull lehvitab oma tiibu küllaltki kiiresti, paigallendu ei tee ta kunagi. Sageli lendab ka läbi raagus puuvõrade, läbi võsa. Tänu sellele oskusele ei jää tema eest varju ka väikesed värvulised.

Herilaseviu (Pernis apivorus). Varjulise eluviisiga ja võrdlemisi vähetuntud linnuliigil on rahvasuus hiireviust olulise...
14/08/2026

Herilaseviu (Pernis apivorus). Varjulise eluviisiga ja võrdlemisi vähetuntud linnuliigil on rahvasuus hiireviust oluliselt vähem nimesid: vaapsikuviu, herilasekull, konnakull ja võõrkeelsete sugemetega herilasepusard. Peamiselt metsavälude ja raiesmike servades jälgib ta herilaste ja kimalaste liikumist, selgitab välja nende pesade asukohad ning kraabib pesad oma tugevate jalgadega maast välja. Nõelamise kaitseks on herilaseviu peasulestik erakordselt tihe.

Rohevint (Chloris chloris). Oma tugeva koonilise noka abil lüdivad nad seemneid mitmekümnelt taimeliigilt. Lisaks sellel...
14/08/2026

Rohevint (Chloris chloris). Oma tugeva koonilise noka abil lüdivad nad seemneid mitmekümnelt taimeliigilt. Lisaks sellele põhitoidusele oskavad nad võistu siisikeste ja urvalindudega seemnetest tühjendada ka lepaurbi ning käivad ka kibuvitsamarju mälumas.

Address

Pühalepa

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Riina Sepp Nature posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Shortcuts

Share

Category