Aivo Oblikas Photography

Aivo Oblikas Photography Kihutades elu kiirrongil sähvatavad meist igapäevaselt mööda hetked, värvid ja paigad. Kui peatada see rong kasvõi hetkeks ja astuda välja võib üllatuda.

Sügis hakkab kuldset ilmet võtma.Praegu on just selline aeg, kus vaatad aknast välja ning tundub, et kask hakkab kollase...
14/09/2026

Sügis hakkab kuldset ilmet võtma.
Praegu on just selline aeg, kus vaatad aknast välja ning tundub, et kask hakkab kollaseks tõmbama ning siis vaatad uuesti ja ongi juba kollane.
Mulle väga meeldib püüda erinevatel aastaaegadel selliseid fotosid, kus lisaks loomale või linnule tuleb keskkonna näol välja ka valitsevat aastaaega.
Siin siis üks värksemaid karufotosid keset Eestimaa kaunist sügist.

Taevavärav.Kui oled öises rabas. Õhk ei liigu. Ühtegi heli ei kostu. Veidral kombel ei kostu ka ühegi looma häälitsust.S...
11/09/2026

Taevavärav.
Kui oled öises rabas. Õhk ei liigu. Ühtegi heli ei kostu. Veidral kombel ei kostu ka ühegi looma häälitsust.
Siis ühel hetkel hakkavad meeled kuidagi täiesti teisiti tööle.
Igapäevaselt oled harjunud, et kogu aeg on helid ja liikumine. Iga sekund midagi toimub.
See toimumine annabki nagu ajale mõiste. Kuidagi automaatselt õpid aja möödumist hindama läbi nende helide ja toimumise. Ja kui siis oled pimenevas rabas ning kõik see on kadunud, siis teatud mõttes omandabki aeg hoopis teise mõtte. Ajataju kaob täielikult. Ainuke liikuv osa on laugastelt tõusev aur. Kui seda ka poleks, siis istuksid nagu foto sees, sest kõik on paigal. Ja siis hakkavad ükshaaval süttima tähed. Üks siin, teine seal ning ühel hetkel ilmub nähtavale linnutee kogu oma müstilises suuruses ja ilus.
Ja siis sa istud seal vaikuses ja mõtled sellele kõiksusele, mis seal kuskil kaugel on ning aeg seiskub täielikult. Oled seisva aja lummuses.
Kakerdaja raba. August 2026.
Canon 6D astro moditud + Canon EF 24-105 f4
Starträkker
ISO 1600, säri 5 minutit

Fileerimiseks lõikelauale. KalakotkasKalakotkastel on ränne täies hoos. Kuna meist põhja pool - Rootsis ja Soomes on kal...
09/09/2026

Fileerimiseks lõikelauale. Kalakotkas
Kalakotkastel on ränne täies hoos. Kuna meist põhja pool - Rootsis ja Soomes on kalakotkaid palju, siis septembri algusest peale satub neid ka Eestisse palju rohkem, kui suvisel ajal. Põhja- Euroopa kalakotkad siirduvad talve veetma Lääne - Aafrikasse.
Minu jaoks on september selline kuu, kus suviste kotkaste pildistamine saab taas ühele poole ning pilk saab talve poole suunatud ning tekib ootus kaljukotkaste ja merikotkaste pildistamiseks.
Kindlasti panen lähiajal veel pilte kala- ja konnakotkastest.

Mina sind näen. Kas sina mind ka näed?
07/09/2026

Mina sind näen. Kas sina mind ka näed?

Kolmas karupoeg. Kuna eelmiselt fotolt oli kolmas puudu, siis täidan lünga ja panen kolmanda karupoja pildi ka. Mul algs...
04/09/2026

Kolmas karupoeg.
Kuna eelmiselt fotolt oli kolmas puudu, siis täidan lünga ja panen kolmanda karupoja pildi ka. Mul algselt oli siia alla plaanis hoopis muu tekst, kuid viimane karupilt ja järgnenud kommentaarid tekitas minus vajaduse arvamust avaldada. Loodan, et jaksate läbi lugeda.

Kuna kohus pani taas karujahi seisma, siis tõusis taas rahulikust Eesti ühiskonnast üles tõusulaine, mille sisu on inimeste hirmustamine. Mul on äärmiselt raske mõista neid inimesi, kes oma eesmärkide saavutamiseks valivad hirmustamise tee.
"külll te näete, et nüüd hakkavad karud inimesii murdma" "kohe murtakse maha esimene inimene ja see jääb teie vastutusele" "kui lähete metsa, siis arvestage, et karusid on palju ja nad murravad teid maha"

Ütlen täiesti ausalt. Mina lapsena kartsin koeri ja mitte vähe. Sain pureda ja kartsin. Vanemaks saades hakkasin koeri koolitama ning täna ma enam koeri ei karda. Jupp aega tagasi kartsin ma lendamist. Täiesti vastikult kartsin. Siis hakkasin rohkem lendama ning enam ei karda. Kunagi kartsin ma ka karusid. Sain targemaks, uurisin , koolitusin ja täna enam ei karda. Mul tegelikult oleks äärmiselt hea meel, kui meie ühiskonnas saaksid inimesed elada ilma hirmudeta. Täiesti absurdne on olukord, kus selle pideva hirmutamise tõttu kardavad karusid juba ka sellised linnainimesed, kes pole kunagi karu isegi näinud. Isegi mitte loomaaias. Eks on loogiline, et osad inimesed kardavad ämblikuid, teised madusid ja kolmandad karusid. Aga see ei tule mitte kuidagi kasuks, kui visata veel õli tulle ja öelda, et kohe söövad teid kõiki ära.
Kui ma levitaks sõnumit, et Eestis elab aina rohkem neid ämblikke, kes üle käe joostes tekitavad selllise põletiku, et käsi mädaneb otsast ära. Pakuks, et inimeste hulk, kes ämblikke kardab kerkiks kohe kordades.

Mina ei ole otseselt karude eestkõneleja ega ka kuidagi miskis kaitseorganisatsioonis, aga ma leian, et see inimeste hirmutamine olukorras, kus inimesi võiks pigem toetada ja koolitada, on äärmiselt inetu ja ebaeetiline. Kohus peatas karujahi. Miks? Kas tõesti miski osa meie hulgast arvab, et peatas selleks, et mingitele teistele inimestele lähevad karud korda rohkem? Et kui hirmu külvata, siis tuleb rahvas tänavale ja kohus otsustab teistpidi? Pole ju nii. Kohus otsustab argumentide ja dokumentide põhjal. Kui kellegil pole argumendid ja dokumendid korras, siis see on peeglisse vaatamise koht, mitte hirmutamise koht.

Kui nüüd tulla hirmutamise faktide juurde. Üks argument on, et kui karudele jahti ei peeta, siis karudel kaob hirm inimese ees. Kõlab ju väga loogiliselt. Aga läheme nüüd natuke sügavuti. Tegelikult on meil ju siiamaani karujahti peetud. Okei, on küll väiksemas mahus jne. aga ikkagi peetud. Kuidas saab karude hoiak üleöö muutuda?? Ei saa ju. Karudel ei käi see selliselt, et nad saavad pimedatel sügisõhtutel kuskil lõkke ääres kambaga kokku ja arutavad et näe eelmisel aastal lasti maha 60 karu ning sel aastal vaid 20, järelikult me ei pea inimest enam kartma.
Karu on ju meie metsas koos kitseda, sigade ja põtradega elav loom. Ta ei ela kuskil omamettte kinnises heliisoleeritud hetsas. Kui kõikidele teistele loomadele peetakse jahti täpselt samamoodi edasi, siis ta ju puutub täpselt samamoodi kokku püssidega meestega, püssipaukudega ja jahikoertega. Ta ju puutub jahiga kokku igal aastal. Lisaks ei ole karu ju karjaloom. Ehk siis kui hundid jooksevad näiteks karjakaupa koos ja jahimees laseb karjast 2 hunti maha, siis teistel huntidel tekib seos - oli inimene, oli püss, tehti pauku ja üks meist sai surma. Tõenäoliselt tekib ka hirm inimese ees. Kui nüüd kuskil metsas lastakse maha üksi jalutav karu, siis mis moodi see kasvatab hirmu neis karudes, kes seal kõrval ei seisnud? Ei saa ju kuidagi tekitada. Argumendina on see ikkagi tänases Eestis ju täiesti meelevaldne.

Tuuakse argumendina välja Rumeeniat. Olgem ausad, olen ise näinud palju videoid sealt riigist. Kui ikka turistid on nii rumalad ja toidavad karusid mägedes ja teevad muidu rumalaid tegevusi, mis tegelikult seadusega keelatud on, siis karud hakkavadki ründama, sest inimene on selleks kõike teinud et see juhtuks.
Kui vaadata aga karurünnakute kaarti, siis see on seotud mägise, suurest asustusest pigem kaugemal asuvate piirkondadega. Kuna käisin just Rumeenias, siis viisin ennast kurssi ja Eesti konteksti ei saa Rumeeniat parima tahtmise juures keerata. Poolas saab igal aastal 1-2 inimest tõsiselt viga, sest nad teevad rumalusi piisonitega. Kuna uurisin natuke aega tagasi Yellowstone kohta asju, siis hakkas mullle arvuti viskama ette sealseid videoid piisonitega ning ikka judinad jooksid üle selja, kuidas inimesed käitusid, nagu neil puuduks täiesti arusaam ja mõistus. Kui ikka jooksed üle aasa mobiil kaasas ja teed koos piisoniga selfit, siis oleks kena kuhugi endal eeelnevalt testament kirjutada. Kuidas saab metsikute loomadega üldse nii käituda?

Aga saab, sest puuduvad teadmised. Kui Eestis suureneb karude populatsioon, siis täiesti loogiliselt suureneb ka inimeste ja karude vaheliste kontaktide arv. Selle asemel, et inimesi hirmutada, peaks neid koolitama, et me ei jõuaks Rumeenia tasemele,kus inimesed ennast ise karudele söötmas käivad.
Olgem ausad, kui rumal inimene läheb metsas karupoegadela pai tegema, siis pole vahet kui palju karusid meil metsas elab. See üks ja ainuke karuema teeb ka inimesele üsna kõvasti haiget.

Kindlasti on mingi mõistlik piir karude arvukusel. Kindlasti ei tohi neid olla lõpmata palju jne. See tähendab, et mingil kujul, mingis ajas jne on karujaht igati vajalik, kuid see peaks tulema läbi mõistliku info ja uuringute mitte seda teeb pidi, et hirmutame kõik inimesed ära ja siis saame oma tahtmise. Ei saa ju.

Ja ei maksa tulla ütlema, et sa oled mingi rumal linnainimene ja ei tea karudest midagi. Selline ütlemine iseloomustab vaid ütlejat ennast.

Rahulikku ja hirmude vaba nädalavahetust kõigile!

Foto on tehtud Alutagusel möödunud nädalavahetusel.
Canon R5 II + RF 100 - 500
f/6.3 säri 1/640 ISO5000

Kolm on seltskond. Tegelikult oli karupoegi kolm, aga antud fotolt lipsas kolmas minema :)Käisin nädalavahetusel Alutagu...
02/09/2026

Kolm on seltskond.
Tegelikult oli karupoegi kolm, aga antud fotolt lipsas kolmas minema :)
Käisin nädalavahetusel Alutagusel taas karusid pildistamas. Pildistasin neid nii metsasihil jalutamas kui ka Natouresti varjest. Kui ma metsasihil jalutades alustuseks kitse, siis põtra ja lõpuks karu hiilisin, siis paratamatult käis peast läbi järgnev mõte.
Tahtes saada kitsest head fotot pidi hullu vaikselt ja targalt käituma, sest kits oleks muidu kadunud nagu vits vette. Tahtes karust pilti saada oli seis täpselt sama. Ja siis ma seal hiilisin ja mõtlesin, et see on ikka täiesti veider, kuidas suur hulk inimesi metsas liikudes kitsi ei karda, aga karu kardavad. Et kuidas küll on karudele juurde tekitatud nii tugev legend sellest, et karu justkui vaid sellest mõtlebki, et inimest kinni püüda. Et kül oleks see lahe, kui ma ei peaks siin üritama hääletult hiilida, vaid ootaks lihtsalt kuskil puu all, kuidas kõik murdjad mulle kaamera ette jooksevad. Seda aga paraku ei ole, sest karu kardab inimest nagu tuld.
See on ikka ulme, kuidas hirmul on suured silmad ja kuidas inimesed on lasknud ennast igasuguse hirmujuttudega ära tinistada.

Metsavaim. KassikakkKassikakku (lad Bubo bubo) võib teatud mõttes nimetada küll metsavaimuks. Ühest küljest on t alind, ...
31/08/2026

Metsavaim. Kassikakk
Kassikakku (lad Bubo bubo) võib teatud mõttes nimetada küll metsavaimuks. Ühest küljest on t alind, kes elab metsa sügavuses ning keda on väga keeruline kohata. Teisest küljest ongi ta nagu vaim, sest üsna suure linnuna oskab ta metsas imeliselt peituda ning täiesti hääletult liikuda.
Kassikaku inglisekeelne nimi on Eurasian eagle- owl, mis tõlkes tähendab Euraasia kotkas kakku. See nimi on tema koht aäärmiselt tabav, sest oma mõõtmetelt ongi ta nagu kotkas. Suuremad emaslinnud on pikkuselt lausa 75 cm kanti ning tiibade siruulatus läheb üle 180 cm. See on täiesti müstiline, kuidas see lind metsas oma suurusega üllatab. Lihtsalt mõistus tõrgub, et üks kakk võib nii suur olla. Ta ongi maailmas üks suurimaid kakke. See on suur au, et neid leidub ka meil Eestis. Kui Euroopas üldisemalt ei lähe neil üldse halvasti, siis Eestis on nende arvukus väike ja pidevas langutrendis. Eks selles languses on ju erinevaid põhjuseid, kuid pea kõige tagant paistab ikkagi inimese käsi.

Ühe männi kolmas lugu. Aude keerdmändPanen nüüd nädala lõpetuseks samast männist  samal õhtul tehtud kolmandagi pildi.Ku...
28/08/2026

Ühe männi kolmas lugu. Aude keerdmänd
Panen nüüd nädala lõpetuseks samast männist samal õhtul tehtud kolmandagi pildi.
Kui esmaspäevane foto oli tehtud suunaga rohkem lõuna suunas ja kolmapäevane suunaga läände, siis siin on põhjasuund
Kui te vaatate neid kolme fotot, siis kas pole omamoodi huvitav mõelda, et ühel augustikuu õhtul võib samas paiga soll akolm nii erinevat nägu. Ja saab teh akolm täiesti erineva meeleolu ja sisuga fotot.
Kaunist algavat nädalavahetust kõigile!
18. august 2026
Canon R5 markII + RF 14-35 F4
f/4 säri 8 sekundit ja ISO -2500

Öös on asju.Selline näeb välja üks täiesti tavaline öö, kui pakid kodus tehnika kokku ja mõtled, et lähed teed ühe linnu...
26/08/2026

Öös on asju.
Selline näeb välja üks täiesti tavaline öö, kui pakid kodus tehnika kokku ja mõtled, et lähed teed ühe linnutee foto.
Õnneks ma pakkisin kaasa kaks kaamera kere ja mõlemale ka objektiivid. Seni, kuni ma sättisin paika starträkkerit ja öö polnud veel pisavalt pime, tekkis mul tunne et seljataga on nagu miskit liikumist. Keerasin ümber ja vaatasin, polnud nagu miskit. Keerasin taas ümber ja sättisin taas tehnikat ning jälle oli tunne, et seljataga ju toimub midagi. Keerasin ümber ja jäin pikemalt vaatama. Käes!!
Kuigi polnud veel pime-pime, oli juba näha, et virmaline mängib oma mängu.
Nüüd oligi siis selline lugu, et üks kaamera oli sihitud lõuna suunas linnuteed pildistama ja teise sättisin männi teisele küljele virmalisi pildistama.
Siis kui pime saabus läksid aga virmalised veel suuremaks ning mul tekkis tunne, et kui ükki prooviks läände pildistada ja äkki saaks peale nii linnutee kui ka virmalised. Keerasin objektiivi fookuskauguse 14 mm peale ning olidki korraga kaadris mänd koos linnuteega ning teiselt poolt ägedalt värviline virmaliste mäng
Ma ise liigitan seda kindlasti üheks enda põnevaimaks virmalise pildiks, mida olen teinud. Natuke tekib seda pilti vaadates tunne nagu miskist vastasseisust, ku sühel pool on mänd saamas tuge linnuteest ja teisel pool on peale valguv virmalise laviin.

Aude keerdmänd.Keerdmännid on ajalooliselt olnud Eestis maamärgid või pärimusobjektid. Nende kohta räägitakse tihti lege...
24/08/2026

Aude keerdmänd.
Keerdmännid on ajalooliselt olnud Eestis maamärgid või pärimusobjektid. Nende kohta räägitakse tihti legende.
Selle pildi ma pildistasin kasutades Startrakkerit ja Astro moditud Canon 6D kaamerat. Kui pildistada linnuteed, siis kehtib nö. 500 reegel ehk näiteks mina pildistasin 24 mm objektiiviga ning sellega ei saa teha pikemat säri, kui 20 sekundit, sest vastasel juhul tekivad tähtedele "sabad". Saba tähendab seda, et alates sellest säripikkusest hakkavad tähed fotol sedavõrd nihkuma, et tekivad jutid.
Kui tahta linnuteest kätte saada võimalikult palju detaile ning värve, siis on vaja pildistada võimalikult pika säriajaga. 20 sekundit on aga lähikesevõitu. Siis tulebki mängu starträkker. See seade asetatakse statiivi peale ning ta nö. pöörleb maa keerlemisele vastassuunas ehk siis hoiab fotol olevad tähed paigal. Selliselt võib pildistada kuitahes pika säriga ilma, et tähed juttideks muutuks.Antud foto säriaeg on 5 min või kui eriti täpne olla siis 291 sekundit
Astro moditud kaamera tähendab aga seda, et tavaline kaamera on ümber ehitatud. Tavalistel kaameratel on sees punane filter, mis infrapunase kinni püüab. Ilma selle filtrita oleks kõik fotod punased. Meie aga tehame, et foto näeks välja samasugune, meie silm näeb.
Öös ilmuvad nähtavale tähed, galaktikad ning ka nende ümber ja läheduses paiknevad udukogud ja kosmolised pilved. Need meid ümbritsevad kosmilised osad aga kiirgavad sügavpunast kiirgust. Astro moditud kaamera tähendabki seda, et ära on võetud punast piirav filter ja asemele pandud teine, mis laseb läbilisaks tavalisele meie silmale harjumuspärasele valgusele ka H-Alfa sügavpunast värvi. Seda "imbub" fotodele lausa 4 korda rohkem, kui tavakaameraga.
Sellise kaameraga pildistades saabki fotodele oluliselt rohkem meid ümbritseva lõputu ruumi kauneid värve.
Nagu ma varem kirjutasin olin seda kaamerat tükk aega noolinud ning nüüd sai see ostetud ja eks nüüd peab siis öösiti seda ka rakendama.

Address

Saue

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Aivo Oblikas Photography posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to Aivo Oblikas Photography:

Shortcuts

Share

Category