Foto võib olla igaveseks jäädvustatud eluhetk, mis jääb sulle sealt alati järele vaatama.
/Brigitte Bardot/
“What I like about photographs is that they capture a moment that’s gone forever, impossible to reproduce.”
/Karl Lagerfeld/
Kaks mõtisklust, mis mind inspireerivad. Jäädvustada hetki ja nende olemust. Mul meeldib kui pilt elab ja seal on päris emotsioonid. Võimalusel jäädvustan kõiki sel
liselt, et see mõjuks loomuliku ja rõõmsana..:)
Pildistama hakkasin umbes siis kui olin 13 ja mul oli esimene täiesti suvaline Kodaki filmi seebikas (sain kingituseks). Filmi tuli veel manuaalselt edasi kerida. Sealt edasi sain kasutada juba laenatud digikat, mida võib ka seebikaks klassifitseerida (kompakt), siis ostsin endale esimese kompakt digika ja sealt hakkas see lumepall suure kiirusega edasi veerema kuniks ostsin oma esimese harrastajale mõeldud peegelkaamera, teadmata mida sellega teha saab. Katsetasin ja proovisin, kuid valdavalt kasutasin siiski automaat programmi. Ju ma polnud siis päriselt valmis ennast harima.. Ühel hetkel jäi pildistamine suisa taha plaanile, kuniks sündis laps ja tahtsin jälle saada päris pilte..:) Sealt algas mu väga kiire areng ja tutvumine oma vana peegelkaameraga, mis jäi väga ruttu lahjaks.. Ostsin veidi parema harrastaja peegli. Tegin selgeks ISO, säri ja ava ning muud fotograafias olulised terminid, nagu fookuskaugus, teravus, pikslid jms. Ühtlasi tegin tutvust photoshopiga. Ja nii see läks tekkisid esimesed pildistatavad ja nii see pall veeres.. Täna oman täiskaader proffi kaamerat ja sobivaid objektiive pildistamaks nii stuudios inimesi kui ka loodust õues..:) Olen tohutult tänulik kõigile Teile, kes te mu arengus osalenud olete ja teile, kes te ikka ja jälle mu juurde tee tagasi leiate.:) Aitähh, et aitate mu pisikest unistust täita ja lubate mul samm-sammult edasi astuda! :) Ootan Teid ikka kõiki! :)
